Małaryta (Malaryta)
Haridust annavad kaks keskkooli ja gümnaasium. ja muusikakool. Linnas antakse välja rajoonilehte «Голас часу». Małarytas on toiduainetetööstus.
Vaatamisväärsuseks on aastal 1908 ehitatud õigeusu kirik. Linnas toimub igal aastal rahvusvaheline Małaryta maraton.
Małarytat mainitakse esimest korda aastal 1546. Algselt kandis küla nime Małaja Ryta (Малая Рыта). Administratiivse reformi järel kuulus küla Bresti vojevoodkonda ja Bresti maakonda.
XVIII sajandil rajati külasse metallurgiatööstus, kus toodeti vaske ja rauda (aastal 1780 oli tehases 180 töölist ja tehas andis 180 puuda rauda). Aastal 1795 läks asula kolmandal Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Małaryta hakkas kuuluma algul Słonimi, seejärel Leedu ja viimaks Hrodna kubermangu. Aastast 1975 anti seni riigile allunud küla Nikolai Lanskile.
Aastal 1886 rajati külast poole kilomeetri kaugusele raudteejaam (tänapäeval asub linna piirides), mille juurde tekkis samuti Małaryta nime kandev asula. Toona oli külas tellisetehas, seal asusid kaks saekaatrit ja tuulik, lisaks asus seal 20 töölisega liiprivabrik.
Aastast 1921 oli asula Poola koosseisus. 1939. aastal liideti linn Valgevene NSV-ga, aastast 1940 oli Małaryta rajoonikeskus. Małarytast sai linn aastal 1970.
Kaart - Małaryta (Malaryta)
Kaart
Maa (piirkond) - Valgevene
Valgevene lipp |
Valdav osa Valgevene pindalast on madal tasandik (umbes 110–200 meetri kõrgusel merepinnast). Idast läände kulgeb Valgevene kõrgustik. Riigi kõrgeim tipp on merepinnast 345 meetri kõrgune Dziaržynskaja mägi.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
BYN | Valgevene rubla (Belarusian ruble) | Br | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
BE | Valgevene keel (Belarusian language) |
RU | Vene keel (Russian language) |